Tegevused

Mida ümbruskonna teha

Läheduses asuvad aktiivse vaba aja veetmise võimalused ettetellimisel (teenust pakub Paekalda Puhkekeskus)

Sup- või paadimatkad Rummu järvel

SUP-lauaga üle Rummu Karjääri liuelda on puhas rõõm.

See on lõõgastav tegevus, mis peale kerget harjutamist on jõukohane enamusele. Paekaldas on  nii tavalised kui suured XXL-lauad, millele mahub korraga ka terve perekond.

Rafti- või kanuumatkad

Rafting ja kanuutamine on mõnusad meeskondlikud tegevused, mis jõukohased kõigile.

Korraldatakse erineva ülesehitusega rafti- ja kanuumatkasid Rummu karjääril, kus kulgetakse üle veealuse maailma ning vahepeatusena saab külastada ka kuulsat Rummu Tuhamäge ning vanglamüüride piirkonda.

Osadel matkadel tehakse ka põnev ekskursioon Murru vangla vanades hoonetes.

Valgusparvematkad

Õhtuhämaruses saab minna avastama Rummu karjääri vetesügavusi valgustatud põhjaga mootorparvega ja/või kummiraftidega.

Need väljasõidud sobivad ideaalselt kõigile, kes soovivad veeta õhtut tutvudes öise Rummu Karjääriga. Parvel saab end mugavalt sisse seada ning nautida vaateid samal ajal,  kui parv sõidab järvele ringi peale. Kui aga huvi ka ise veidi aere liigutada, siis saab retkele minna valgustatud kummiraftidega.

Ööpimeduses teeme tutvust veealuste vanglavaremete, uppunud metsa ja muu põnevaga, mis vetesügavuses peitub. Valgustuse abil näeb järve hoopis teisest küljest, kui päevasel ajal harjunud oleme.

Rattamatkad Rummu tuhamäe ümbruses

Põnevad ja meeldejäävad elektrirattamatkad.

Sõit elektrimootori jõul liikuva Fatbike ratta/tõukerattaga  on jõukohane kõigile- suurema osa tööst teeb ära vaikne elektrimootor ja matkaline saab oma energia suunata ümbruse avastamisele.  Matkade käigus sõidetakse ümber Rummu karjääri looklevatel matkaradadel, külastatakse  ainulaadseid ja erilisi paikasid ja ka kuulsat Rummu Tuhamäge ning vanglamüüride piirkonda.

Osadel matkadel tehakse ka põnev ekskursioon Murru vangla vanades hoonetes.

Vaatamisväärsused

Rummu tuhamägi 500m ja järv 200m

Rummu aherainemägi (ka Rummu tuhamägi) on aherainemägi Harju maakonna loodeosas Lääne-Harju vallas.

Selle absoluutne kõrgus on ligi 71 m ja suhteline kõrgus ligi 48 m.

See on tekkinud Rummu karjäärist paekivi kaevandamise tulemusena ja koosneb mitmesuguste paekivifraktsioonide segust.

Tuhamäe ümbrus pakub palju erinevaid aktiivseid tegevusi, seal on rand, veebatuut, sukeldumine ja snorgeldamine, einestada saab rannakohvikus.

Vasalemma mõisahoone 2km (tänane Vasalemma põhikool)

Vasalemma mõis (saksa keeles Wassalem) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas. Keskajal kuulusid Vasalemma küla ja selle ümbrus Padise kloostri maade hulka. Mõisa omanikuks oli Thomas von Ramm.

Vasalemma kaunis, terviklikuna säilinud neogooti stiilis mõis on ehitatud aastatel 1890-1893 kohalikust dolomiidist, nn vasalemma marmorist. Kaheksatahulise astmiktorni, astmikviilude ja kõrgete kaarakendega uhkes inglisepärases mõisahoones tegutseb alates 1919. aastast tänaseni põhikool.

Padise klooster 5km

Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri- ja ajalooline objekt nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas.

Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. 1250 paiku ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli.

Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Kloostri rajamine oli plaanis arvatavasti juba 13. sajandil. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.

1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka tapeti.

Paldiski linn ja Pakri tuletorn 15km

Tänapäevane Pakri tuletorn ehitati XIX sajandil. Selle avamine toimus 1. oktoobril 1889. aastal. Tuletorn on kasutusel sihtotstarbeliselt tänaseni.

Pakri tuletorn on varustatud uusima tehnikaga. Selle lambid töötavad päikeseenergiaga ja juhitavad arvutiga. Lisaks suudab tuletorn tugeva udu ajal meelitada meremeeste tähelepanu helisignaalidega.

Kaugus tuletornist kaljuservani on 143 meetrit. Selle ehitamisel kasutati ehitusmaterjalina paekivi. Tuletorni trepil on 275 astmest.

Alates majaka loomisest on Pakri üle elanud mitu ümbernimetamist. Algselt kutsuti seda linna nimest alates Rogerwiek tuletorniks. Hiljem nimetati see ümber Pakerortskiks. Praeguse nimetuse sai tuletorn 1920. aastal.

Pakri tuletorn on külastajatele avatud ning tegutseb muuseumi ja vaateplatvormina. Ümbruskonnas on kohvik.